Enefit Green
Börsiteade

Enefit Greeni III kvartali 2024 vahearuanne

Enefit Green grupi 2024. aasta III kvartali äritulud langesid 2% ja ärikulud (v.a. kulum) langesid 3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, mille tulemusena EBITDA langes 1% võrra 15,7 mln euro tasemele. Kvartali puhaskasum kasvas 0,4 mln euro võrra 5,4 mln euroni (0,021 eurot aktsia kohta).

Enefit Greeni juhatuse esimehe Juhan Aguraiuja kommentaar:

„Esimesed kaks nädalat Enefit Greeni juhina on mul nüüdseks seljataga. Olen võtnud juhtimise üle seniselt juhatuse esimehe kohusetäitjalt Andres Maasingult. Need nädalad on kinnitanud, et Enefit Green on tugev ettevõte, kus töötavad oma ala professionaalid. Meie praegune peamine eesmärk on saada kõik ehituses olevad projektid valmis ja panna võimalikult hästi tulu teenima, et saavutada investeeritud kapitali tootlus, mis ületaks meie kaasatud kapitali hinda. Viimasel ajal on sellega olnud raskusi – jooksev 12 kuu investeeritud kapitali tootlus (ROIC) oli kvartali lõpu seisuga pisut alla 5%, omakapitali tootlus oli 8,5%. Madalate näitajate põhjuseks on see, et kapitali oleme kaasanud küll palju, aga projektide töölerakendamine ja positiivse rahavooni jõudmine on erinevatel põhjustel nõudnud rohkem aega kui me seda oleksime tahtnud.

Ettepoole vaadates näib olukord siiski lootusrikas – suutsime edukalt lõpetada vaidluse oma olulise partneri GE Vernovaga Akmene mulluse intsidendi osas, Baltikumi suurimas Sopi-Tootsi tuulepargis on 35 tuulikut 38-st andnud esimese toodangu, Sopi päikesepark andis esimese toodangu paar päeva tagasi, veel enne aasta lõppu peaks tulema esimene toodang Kelme I tuulepargist. Peame nüüd vaatama, et saaksime ka nende uute parkide töökindluse võimalikult tempokalt kõrgel tasemel stabiliseeritud ning samal ajal rakendada tööle ka veel need varad, mis endiselt alles ehituses on – olulisima varana Kelme II tuulepark Leedus, millele panime nurgakivi kaks kuud tagasi.

Teise ja kolmanda kvartali tulemused on sesoonsuse tõttu ootuspäraselt madala toodangu ja majandustulemusega, aga just alanud neljas ja eesootav esimene kvartal on tuuleenergia tootjale peamine rahavoo teenimise aeg, mil peame koju tooma enamuse oma iga-aastasest tulemusest. 

Pikemaajaliselt on meie väljakutseks leida uusi võimalusi ettevõtte edasiseks arendamiseks. Meil on kaalumisel mitmeid ideid meie üsna suure arendusportfelli väärtuse kasvatamiseks Kuna meie peamiste koduturgude – Balti riikide ning Poola elektrienergia turg on jätkuvalt defitsiidis, siis usun, et Enefit Greeni tugeva meeskonnaga leiame võimalusi, kuidas arendusportfelli väärtust investoritele kasulikult realiseerida.“

Veebiseminar III kvartali 2024 tulemuste tutvustamiseks

Enefit Green korraldab investoritele täna, 31. oktoobril 2024 kell 11.00 Eesti aja järgi ettevõtte III kvartali 2024 vahearuande tutvustamiseks eestikeelse veebiseminari, millel osalemiseks palume kasutada seda linki.

Olulisemad sündmused

• 100 mln € laenulepingu allkirjastamine EBRD-ga
• Kokkulepe GE Vernovaga seoses Akmene tuulepargis 2023. aasta mais toimunud intsidendiga
• Tuulikute paigaldamise lõpp ja elektritootmise algus Sopi-Tootsi tuulepargis
• Alternatiivsete võimaluste kaalumine arendusportfelli edasiseks väärtusloomeks

Peamised näitajad

* - puhaskasum aktsia kohta

Müügi- ja muud äritulud

Grupi III kvartali elektritoodang kasvas aastaga 83 GWh ehk 32% võrra 342 GWh-ni, uute valminud ja ehituses tuule- ja päikeseparkide toodang kasvas aastaga 97 GWh võrra. Lõppenud kvartali majandustulemuste võrdlust aastatagustega mõjutab olulisel määral mullu IV kvartalis realiseerunud Broceni koostootmisjaama ning pelletitehase müük ning käesoleva aasta märtsis realiseerunud Paide ja Valka koostootmisjaamade müük (edaspidi „müüdud varad“). Müüdud varade mõju III kvartali elektri- ja soojusenergia toodangule võrreldes võrdlusbaasiga oli vastavalt -9 GWh ja -30 GWh.

Äritulud kokku langesid III kvartalis 1,0 mln euro võrra, sh. müügitulud langesid 5,8 mln euro ja taastuvenergia toetused jäi mulluse tasemele ning muud äritulud kasvasid 4,8 mln euro võrra. Võrdlusbaasi ehk 2023. aasta III kvartali ärituludest moodustasid müüdud varade äritulud 5,8 mln eurot. Müüdud varade mõjuta olid grupi nö. jätkuva äri äritulud 2023. aasta III kvartalis 38,7 mln eurot ning 2024. aasta III kvartalis 43,5 mln eurot (kasv 4,8 mln euro võrra, sh müügitulud -0,2 mln eurot ning muud äritulud +4,9 mln eurot).

Jätkuva äri müügitulude 0,2 mln euro suurusest langusest tulenes 1,4 mln eurot elektri müügist. Grupi koduturgude keskmine elektrihind oli III kvartalis 87,5 €/MWh (võrdlusperioodil 97,8 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 50,3 €/MWh (võrdlusperioodil 83,9 €/MWh). Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev koduturgude keskmisest turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA-sid), taastuvenergia toetusi, bilansienergia ostu, elektri ostu Nord Pooli päev-ette ja päevasisesel turul ning asjaolu, tuulepargid ei tooda igas tunnis samapalju elektrit.

Grupi keskmine turule müüdud elektri hind oli 2024. aasta III kvartalis 49,8 €/MWh, aasta varem 82,2 €/MWh. 2024. aasta III kvartalis müüdi turule 196 GWh elektrit, võrdlusperioodil 163 GWh.

PPA-dega oli III kvartalis kaetud 276 GWh elektritoodangut keskmise hinnaga 60,7 €/MWh, aasta varem müüdi elektrit PPA-de kaudu 202 GWh keskmise hinnaga 80,9 €/MWh. Võrreldes võrdlusperioodiga on PPA-de keskmine hind oluliselt langenud, kuna käesoleva aasta I kvartalist alates algas 2021. aastal madalama hinnaga sõlmitud Leedu ja Soome PPA-de arveldusperiood.

2024. aasta III kvartalis ostsime turult elektrit 132 GWh keskmise hinnaga 106,6 €/MWh, aasta varem 109 GWh keskmise hinnaga 116,5 €/MWh (hinnad ja kogused ei sisalda pelletitootmiseks ostetud elektrit 2023. aasta III kvartalis). Ostetud elektri mahu kasv (+23 GWh) tuleneb suurenenud PPA kogusest. Ostuhind on seoses turuhinna langusega võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga langenud, kuid suurenenud profiili allahindluse tõttu kasvas ostuhinna ja müügihinna vahe.

Tuuleprofiili allahindlused süvenesid oluliselt eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes. Enefit Greeni tuuleprofiili allahindlused Eestis ja Leedus olid üldise turutasemega võrreldes sarnased, kasvades 11,6 ja 8,1 protsendipunkti võrra vastavalt Eestis ja Leedus. Toodangu vähene korreleeruvus teiste Soome tuuleparkidega ning alla reguleerimine negatiivsete hindade ajal aitas Enefit Greenil vähendada Soome tuule allahindlust turutasemega võrreldes rohkem kui kaks korda.

Muude äritulude (v.a. müüdud varade mõju) 4,8 mln euro suurusest kasvust moodustas 5,3 mln eurot tulu, mis on seotud Enefit Greeni ja GE Vernova kokkuleppega seoses Akmene tuulepargi ehituse käigus toimunud intsidendiga. Läbirääkimiste tulemusena leppisid Enefit Green ja GE Vernova seoses nimetatud intsidendiga kokku poolte vahel sõlmitud Akmene tuulepargi turbiinide tarnelepingu muudatuses, mis sisaldab kompensatsiooni 8,2 miljoni euro väärtuses, millest 3,9 miljonit tasus GE Vernova Enefit Greenile rahas ning ülejäänud summa tasaarveldati omavaheliste nõuete ja kohustustega. 8,2 miljonist eurost 5,3 miljonit eurot on kajastatud muudes ärituludes ning 1,6 miljonit eurot varasemalt tehtud investeeringute vähendusena. 1,3 miljoni euro ulatuses sõlmiti GE Vernova ja Enefit Greeni vahel täiendavad kokkulepped, millel puudus mõju Enefit Greeni finantstulemustele.

Taastuvenergia tasu jäid võrdlusbaasiga sarnasele tasemele. 2024. aasta II kvartalis algas Purtse tuulepargi taastuvenergia tasu periood, mis kasvatas võrdlusbaasiga võrreldes saadud toetuste tulu 0,3 mln euro võrra. Eesti 2024. aasta III kvartali toodang meie teistes toetust saavates tuuleparkides oli võrdlusbaasist madalam ning seetõttu vähenes toetustest saadav tulu 0,5 mln eurot. Poola toetused aga suurenesid võrreldes mullusega 0,2 mln euro võrra, kuna sealne elektri turuhind (103,1 €/MWh) oli väiksem võrreldes fikseeritud hinnaga 125-134 €/MWh. Seetõttu kompenseeriti meile turuhinna ning fikseeritud hinna vahe toetusena.

EBITDA ja segmendiaruandlus

Suurimat mõju EBITDA langusele avaldas III kvartalis müüdud elektri hinna langus (-9,0 mln eurot). PPA-dest tulenevalt on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud müüdud elektri kogus (mõju +7,9 mln eurot), millega kaasnevalt on suurenenud ka elektriportfelli balansseerimiseks tehtavate elektri ostude maht (mõju -2,9 mln eurot). Nimetatud mõjude koondtulemust EBITDA-le mõjutab nii vastava perioodi elektritoodangu maht kui ka -profiil, elektritoodang on võrreldes võrdlusperioodiga kasvanud 32% võrra.

Oluline positiivne mõju oli ülalmainitud Akmene kokkuleppel (+5,3 mln eurot).

Müüdud varade mõju EBITDA muutusele oli -0,8 mln eurot.

Iru koostootmisjaam ilma elektrihinna ja -koguse mõjudeta omas EBITDA-le positiivset mõju (0,1 mln eurot). Arvesse on võetud soojuseenergia, jäätmete vastuvõtu müügitulud ning tehnoloogilise kütuse mõju.

Aruandeperioodi põhjal on nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim raporteeritav segment tuulenergia (73% ärituludest ja 78% EBITDA-st). Koostootmise segment (Iru koostootmisjaam) panustas ärituludesse 20% ja moodustas 31% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment on päikeseenergia, mille äritulud ulatusid 7% kogu grupi ärituludest ja EBITDA 13% kogu grupi EBITDA-st.

Raporteeritavatest segmentidest kasvas EBITDA nii tuule- kui päikeseenergia segmentides (vastavalt 1,4 ja 0,1 mln euro võrra. EBITDA kasvu allikaks oli peamiselt erakorraline tulu, mis oli seotud Akmene kokkuleppega. Täpsem informatsioon segmentide kohta on esitatud lisatud aruandes.

Puhaskasum

Grupi III kvartali puhaskasum kasvas 8% võrra, olles aruandeperioodil 5,4 mln eurot. Puhaskasumi kasvu toetas peamiselt neto finantskulude ja tulumaksu kulu vähenemine.

Investeeringud

Grupi investeeringud olid 2024. aasta III kvartalis 76,9 mln eurot, mida on 10,4 mln eurot vähem kui võrdlusperioodil. Langus tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 77,0 mln euroni. Sellest 55,5 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 28,9 mln eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki ning 26,6 mln eurot Kelme I ja II tuuleparkidesse (vastavalt 15,1 ning 11,5 mln eurot). Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Sopi päikeseparki 2,4 mln eurot.

Finantseerimine

30. septembri 2024 seisuga oli grupi intressikandvate kohustuste maht korrigeeritud soetusmaksumuses 694,0 mln eurot (30. juuni 2024: 629,0 mln eurot). Sellest moodustasid enamuse pangalaenud summas 680,3 mln eurot, sealhulgas Poola zlottides võetud laen 6,0 mln euro väärtuses.

III kvartali jooksul võttis Enefit Green kasutusse 125 miljonit eurot pangalaene. Kvartali jooksul sõlmiti 100 miljoni euro suurune investeerimislaenu leping EBRDga, uus 20 miljoni euro suurune likviidsuslaen OP pangaga et asendada kvartali jooksul sama suurt tähtajani jõudnud likviidsuslaenu SEB pangaga, ning pikendati 10 miljoni euro suurust likviidsuslaenu SEB pangaga.

Investeerimislaenudele kogujäägiga 144,4 miljonit eurot on sõlmitud intressimäära vahetuslepingud, fikseerides nende intressimäärad vahemikus 1,049% kuni 1,125% (pluss marginaal) kuni vastavate laenude lõpptähtajani. Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär 30. september 2024 seisuga oli 4,19% (30. juuni 2024: 4,23%).

30. septembri 2024 seisuga oli sõlmitud kuid kasutusele võtmata laenude jääk 260 miljonit eurot, sellest 210 miljonit eurot moodustavad investeerimislaenud ja 50 miljonit likviidsuslaenud.

Netovõlg/EBITDA suhtarv oli kvartali lõpu seisuga tasemel 6,2 (30. juuni 2024: 5,5). Suhtarvu suurenemine on tingitud ehituses olevate arendusprojektide suurest mahust.

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

Enefit Green on üks juhtivatest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõte opereerib tuuleparke Eestis ja Leedus, päikeseparke Eestis ja Poolas, kütusena olmeprügi kasutavat koostootmisjaama Eestis ning hüdroelektrijaama Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ning Lätis ja Soomes. 2023. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 515 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 50 MW. 2023. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1 343 GWh elektrienergiat, 604 GWh soojusenergiat ja 156 tuhat tonni pelleteid. 2023. aasta lõpus väljus Enefit Green biomassi kütusena kasutavatest koostootmise ning pelletitootmise äridest.

Manused

• EGR1T_III kv_2024_vahearuanne_est
• EGR1T_III kv_2024_esitlus_est